INTEGREERITUD TEHNOLOOGIAD JA KÄSITÖÖ
Materjalikulu arvutamine
MATERJALID KANGA KUDUMISEKS.pdf
Mitu lõimelõnga käärida kõrvuti?
Et seda arvutada, vajatakse kanga tiheduse näitajat.
KANGA TIHEDUS = lõimelõngade arv 1 cm-l.
NÄIDE - SUGA nr.40
10 cm-l on 40 lõimelõnga, seega 1 cm-l on 4 lõimelõnga e kanga tihedus on 4.
KÄÄRIMISEKS (suga nr. 12 – kaltsuvaip):
1) kanga laius cm 2) + 5% kokkutõmbumiseks cm 3) x kanga tihedus (1 cm-l) 4) + 4 äärelõnga
NÄIDE Kaltsuvaiba laius on 1 m; kudumiseks suga nr 12. Mitu lõnga peaks kõrvuti käärima? (100 cm + 5 cm) x 1,2 + 4 lõnga = 130 lõnga.
Kui pikk peab olema 1 lõimelõng?
Praktilise eseme valmistamiseks vajamineva lõime koguse arvutamiseks on vaja määrata lõimelõnga pikkus.
LÕIMELÕNGA PIKKUS =
1) valmiskanga pikkus cm 2) + narmaste pikkus (vajadusel) 3) + kahanemine 20% 4) + 75 cm kanga alg- ja lõpuotste sidumiseks
NÄIDE!
Valmiskanga pikkus 2,5 m = 250 cm Narmaste pikkus 30 + 30 cm = 60 cm Kahanemine 20% = 50 cm (kaltsuvaiba sobiv) (pleedile 10%)
Alg- ja lõppsidumine = 75 cm
Vastus: = 435 cm (kääritava 1 lõimelõnga pikkuseks 4,35 m)
NB!
Arvestada tuleb asjaoluga, et ka käärimise käigus võib planeeritust enam lõimematerjali kuluda (käärpuude pulkade vahet ei saa cm täpsusega paigaldada).
LÕIME KULU meetrites = lõime tihedus (lõnga 1 cm-l) x vaiba laius (cm) x vaiba pikkus(m)
NÄIDE: 1,2 x 105 cm x 4 m = 504 m
LÕIME KULU grammides = tihedus x laius (cm) x pikkus (m) x tex nr : 1000
Tex nr näitab mitu grammi kaalub 1000 m mingit konkreetset lõnga.
NÄITED:
200 tex = 1000 m seda ühekordset lõnga kaalub 200 g.
200 tex x 2 = 1000 m seda kahekordset lõnga kaalub 400 g (üks keeruharu kaalub 200 g).
Kui materjal on vihtides, kuid puudub tex nr, siis lõngakulu on
tihedus x laius (cm) x pikkus (m): vihi meetrimäär = vihti
VIHI MEETRIMÄÄR = lõngade arv vihis x vihi ümbermõõt
Koelõnga kulu meetrites = koe tihedus (lõnga 1 cm-l) x vaiba laius (cm) x vaiba pikkus (m)
Koelõnga grammides = tihedus (cm) x laius (cm) x pikkus (m) x tex nr : 1000