INTEGREERITUD TEHNOLOOGIAD JA KÄSITÖÖ

• Dekoor ei tohi eseme kasutamist segada.
• Kavandamisel on vaja silmas pidada ka ümbrust kuhu ese hiljem asetatakse ehk sisustustekstiilidele tikandeid planeerides arvestada taustatooniga ning interjööriga tervikuna.
• Oluline on ka asjaolu, millises valguses hakatakse hiljem eset vaatama, sest ei ole värve ilma valguseta.
• Hämaras ja pimedas värvid ei eristu, päevavalguses on näha kõige peenemadki tooninüansid, lambivalgus aga muudab värve.
• Värvide omavaheline kokkusobivus sõltub sellest, millega silm on harjunud (kõik looduses esinevad värvid tunduvad alati kokkusobivat).
• Jälgides looduse värvigammat, võib märgata, et looduses esinevad värvid üldiselt pehmete ja murtutena.
• Tikandi värvivalikut mõjutab nii aluskanga toon kui ka mustrivalik, kandja, interjöör.
• Lähestikku paigutatud erinevad värvid hakkavad üksteist mõjutama ega pruugi omavahel sobida (värvikavandi vajalikkus).
• Teisele inimesele eset valmistades arvestada tema värvimaailmaga.

• Otsida ja leida dekoori lähteidee.
• Mõelda läbi, millist tikkimistehnoloogiat teostamisel kasutada.
• Jälgida, et tikitavat ei paigutataks liiga eseme serva

      - sest ka ääristus vajab kangast;

      - et motiivistik “ei kukuks esemelt maha”;

      - sest motiivistik vajab “hingamisruumi”. 

• Eseme vorm ning otstarve määravad, millise kuju ja suurusega motiivistik on paraja suurusega ning kuhu see paigutada (kompositsioon võib täita kas kogu pinna või ainult osa sellest).

Koti autor Annika Maior, fotod Tiia Artla. 

• Kui kujundus koosneb mitmetest erisuurustest motiivist, siis on soovitav neid rühmitada.
• Valitav dekoor peab vastama kanga omapärale, tikkimislõngad mustrile ja alusmaterjalile.
• Aluskanga valiku määrab asjaolu, milliseks otstarbeks eset valmistatakse. Kui tikkida kotti või pluusi, valida kulumist ning sagedast pesemist taluvad alusmaterjalid.
• “Uut” aluskangast ei ole soovitav eelnevalt pesta, sest ka tikkimislõngad on pesemata.
• Kanvaakangas, pleekinud kardinad, kulunud rõivaesemed sobivad tikandi aluskangaks siis, kui kasutatavad pisted katavad tikitava pinna täielikult.
• Tihedakoeline aluskangas mõjub alati rahulikult ning tikand tõuseb sellel väga hästi esile (tihedale kangale tikkimine on aeganõudvam ja tikkimislõngu kulutavam).
• Neljakandiliste esemete aluskanga servad tasandatakse lõnga mööda. Äär on soovitav tikkimise ajaks üleloomispistetega hargnemise vastu kindlustada.
• Ruudulisele paberile kantud mustri tegelik suurus sõltub aluskanga struktuurist. Mustri õige suurus saadakse tööproovi abil.
• Alusmaterjali lõngade järgi tikitavaid mustreid üldjuhul riidele ei kanta. Eelpistetega võiks märkida kangale keskjooned ning mustri (üldpiirjooned) asukoha.
• Pistete valikul tuleks arvestada sellega, et tikand ei muutuks paljude erinevate pistete kooskasutamisel liiga rahutuks, vaid mõjuks loomulikuna.
• Pistetikandis on harjutud tikkimise lõngadena kasutama mulinee- ja iirisniite, kuid “elavat” pinda nendega üldjuhul ei saa, sest mõlemad on laugjama keeruga ja seetõttu “liiga” tasased-ühtlased.
• Elavama tikkimispinna saavutad erineva struktuuriga tikkimislõngu kasutades.

Autor Maarja Järvsoo, foto Tiia Artla. 

• Tähtis on tikkimisniidi ühtlane pingutamine tikkimisel. Kui tikkimislõngad jäävad töö pinnale erineva pingega, siis jätab tikand lohaka üldmulje.
• Väga tähtis on teada täpset pistete tikkimise tehnoloogiat.

OMA MOTIIVINI

ja sellele sobiva paigutuseni võib jõuda mitmete erinevate ideede visandamiste ning proovimiste tulemusena.

See on iseseisev loov töö, mis toob esile tikkija isikupära ning võimaldab loomisrõõmu.