Sotsiaalne õppimine – sügavamaks mõistmiseks või pelgalt lõbuks?
Eesti kodundusõppes on viimastel aastakümnetel toimunud märkimisväärseid muutusi. Kodunduse õppesisu on avardunud ning õpikäsitlus on õppekavas muutunud. Seetõttu on õppekava poolt seatud nõuete täitmine aineõpetajatele väljakutseks. Käesoleva uuringu eesmärgiks on arendada kodunduse õpetamise praktikaid keskendudes eelkõige õpilaste koosmõtlemisele. Käesolev uuring viidi läbi koostöiselt, arendades koos kodunduse õpetajaga uusi kodunduse tunde. Andmed koguti ühe Eesti üldhariduskooli nelja klassi õpilasrühmadelt. Koosmõtlemise uurimiseks kasutati õpilaste rühmavestluste salvestusi. Ühtlasi uuriti, kuidas õpilased kasutavad keelt kui tööriista koostöiste ülesannete lahendamisel.
Koosmõtlemist peab harjutama
Õpilaste koosmõtlemise sügavus vaheldub grupitöö käigus. Peamisteks teguriteks, mis mõjutavad õpilaste koosmõtlemise sügavust, on nende õpioskused. Puudulikud oskused takistavad eakaaslaste vahelise kõne kvaliteeti ja seeläbi ka õpilase õppimist lähima arengu tsoonis. Selgus, et õpilased kogevad grupitöö protsessis erisuguseid pöördelisi momente, mil tuleb oma teguviisi või mõtlemist muuta. Sellistes situatsioonides on peamiseks abi saamise allikaks teised rühmaliikmed või aineõpetaja. See kinnitab, et rühmatöös kasutatakse keelt tööriistana, vahendamaks informatsiooni ja teadmisi. Kodunduse õpikeskkond pakub ka mitmeid teisi tööriistu, mis annavad õpilastele vihjeid ülesande lahendamiseks. Oskus kasutada olemasolevaid kognitiivseid ja psühholoogilisi tööriistu lihtsustab õpilaste koostöist õppimist kodunduse õpiülesannetes.
Pikk koostöö Soome ja Eesti vahel
MA Jaana Taar on esimene kodunduse õpetaja Eestis, kelle doktoritöö käsitleb kodundusõppe arendamise temaatikat. Lisaks on ta kodundusõppe suunal Helsingi ülikoolis esimene välisriigi doktorant. Tema uurimisvaldkond on oluline ka kodundusõppe arendamise seisukohalt laiemalt, kuivõrd see käsitleb kodunduse ainekava rakendamist, mis on väljakutseks ka teistes Põhjamaades.